Töötaja elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletihinna hüvitamist ei maksustata erisoodustusena.
Residendi välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionilekehtestatakse Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised. Mahaarvamisi saab teha täies ulatuses ka juhul, kui enamus tulust on saadud välisriigist.
Maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse 2018. aasta novembris vastu võetud muudatustest jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuarist tulumaksuvabastus ajatatud maksuvõla intressile (v.a. maksuotsus) ning Maksu- ja Tolliameti õigus vähendada ajatatavalt maksuvõlalt arvestatavat intressi erandjuhul 50% tagantjärgi maksuvõla tekkimise päevast arvates. Intressisummad ümardatakse alates järgmisest aastast ühe euro täpsusega. Praegu sendi täpsusega.
See puudutab Eesti ettevõtjaid, kes soovivad viia Eestis asuvat vara teises riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta. See kehtib ka vastupidises olukorras, kui Eestis asuvast püsivast tegevuskohast (näiteks filiaal või esinduskontor) viiakse vara välja välismaisesse peakontorisse. Vara väljaviimisel tuleb tulumaksu tasuda vara turuväärtuse alusel.
Lihtsustuvad piiriülese kauba käibe maksustamisreegleid juhul, kui tegemist on nõudmiseni varuga, ehk kaup toimetatakse kokkuleppel ostjaga teise liikmesriigi lattu ootele, kuni ostja selle laost välja ostab. Lihtsustatud korra kohaselt ei teki ettevõtjal nõudmiseni varu viimisel teise liikmesriiki seal maksu- ega aruandluse kohustust. Tehing deklareeritakse ja maksukohustus tekib alles kauba müümisel ostjale müüja asukohariigis.
Seatakse ühtsed reeglid aheltehingute maksustamisel, kuna siiani on liikmesriigiti olnud üsna erinevad. Ettevõtete maksukohustus sellega ei muutu, pigem aitab see ennetada erinevate praktikatega kaasneda võivat topeltmaksustamist või maksustamata jätmist. Kui ühe kaupa võõrandatakse mitu korda järjest, siis selleks, et kohaldada 0% käibemaksumäära, tuleb kaup võõrandada sellisele edasimüüjale, kes toimetab selle otse mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuvale viimasele soetajale.
Seni 10-päevase isapuhkuse periood pikeneb alates 01.07.2020 30-le päevale. Teiseks muutuseks on see, et täiendava hüvitise tasub Sotsiaalkindlusamet otse lapsevanema pangakontole, eelnevalt käis see läbi tööandja. Samuti muutub periood, millal isa isepuhkust kasutada saab: edaspidi võib isapuhkust kasutada 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi ja/või lapse kolmeaastaseks saamiseni. Antud puhkuse võib võtta välja ühes osas või siis mitmes osas. Kui varasemalt oli õigus isapuhkust saada vaid nendel isadel, kes töötasid töölepingu alusel, siis nüüd on võimalus antud puhkust kasutada kõikidel isadel.
Ajutine töötamine töötuna arvel oleku ajal ehk tööamps on töötuna arveloleku ajaga kattuv töötamine. Alates 01.09.2020 on töötuna registreeritud inimestel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks. See võimaldab töö otsijatel uue põhitöö leidmiseni olla erialaselt aktiivne.
Ajutise töötamise tingimused (sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses § 42):
Kui eraisikul tekib füüsilise tuludeklaratsiooni kinnitamisel raha tagastamise nõue, siis nüüd saab selle soovi korral annetada tulumaksusoodustusega ühingutele (mittetulundusühing, sihtaustus või usuline ühendus). Varasemalt oli võimalik see tagasi küsida oma pangakontole või jätta Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole.
Alates 01.12.2020 tehtud väljamaksetelt peatus 2% makse kinnipidamine töötajate puhul, kes esitasid 2020. aasta oktoobris sissemaksete ajutise katkestamise avalduse. 2% makse kinnipidamine peatub ajutiselt 01.12.2020–31.08.2021. Nendele, kes jätkavad oma 2% makseid ajal, mil sotsiaalmaksu arvelt 4% teise sambasse ei maksta, see 4% hiljem kompenseeritakse. Aastate 2023–2024 jooksul tehakse nendele inimestele teise sambasse riigi poolt täiendavad kanded. Kompenseeritava summa suurus sõltub sellest, kui palju sissemaksete ajutise katkestamise ajal inimene teise sambasse sissemakseid tegi: igaühele makstakse tema teise sambasse kaks korda nii palju, kui ta nimetatud ajavahemikul ise sisse maksis.
Alates 01.08.2020 jõustus Äriseadustiku muudatus, mis võimaldab teatud juhtudel osaühingu osa müüa ilma notarita.
Kui varem sai ilma notari juures käimata müüa osasid, mis olid registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, siis alates 1. augustist on võimalik ka väärtpaberite keskregistris registreerimata osadega teha tehinguid ilma notarita. See on lubatud siiski vaid juhul, kui on täidetud kolm kriteeriumit: