Alates 01.01.2022 tõuseb töötasu alammäär 654 euroni kuus (2020 ja 2021. aastal oli 584 eurot). Miinimum tunnihind on 3.86 eurot brutos.
Sotsiaalmaksu kohustuse alammäär on 2022. aastal 192.72 eurot ehk sama, mis ka 2021. aastal. Põhjuseks see, et 2020-2021 perioodil jäi töötasu alammäär samaks. 192.72 eurot on see summa, mida töölepingulise töötaja puhul tuleb igakuiselt tasuda ning teiste lepingute puhul on see minimaalne summa, mida tasuda, et töötajal oleks kehtiv tervisekindlustus.
2022. aastal töötasumaksudes muudatusi ei ole. Kinnipeetavad maksud on endiselt 1.6% töötaja töötuskindlustusmakse (v.a. juhatuse liikme lepingu puhul), 2% kogumispension (kui töötaja on sellega liitunud) ning 20% tulumaks. Lisaks peab tööandja tasuma 33% sotsiaalmaksu ning 0.8% tööandja töötuskindlustusmakset (v.a. juhatuse liikme lepingu puhul)
Käibemaksuseadust täiendatakse 5%-lise käibemaksumääraga, mis hakkab kehtima ajakirjandusväljaannetele, mida täna maksustatakse 9%-lise määraga. Muudatuse eesmärk on toetada Ukrainas toimuva sõja osaks oleva infosõja keskkonnas Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust.
Selleks, et vähendada inimeste haigena tööl käimise riski ja töötajate omavastutust ning seeläbi piirata COVID-19 haiguse levikut muutus alates 01.01.2021.a. ajutiselt haiguslehtede hüvitamise kord. Töötaja omavastutus on esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast. Selline hüvitamise kord kehtib ka 2022.aastal.
Alates 01.08.2022 ei arvestata katseaja hulka seda aega, kui töötaja tööülesannete täitmine on takistatud kas ajutise töövõimetuse või puhkuse kasutamise tõttu. Sinna võivad lisanduda ka muud põhjused, mis takistavad tööandjal hinnata töötaja sobivust töö tegemiseks. Katseaeg pikeneb võrdeliselt – näiteks juhul, kui töötaja oli 10 päeva töövõimetuslehel, pikeneb katseaeg 10 päeva võrra. Tööandjad peavad silmas pidama, et tähtajalise töölepingu pikendamisel või järjestikku sõlmimisel samalaadse töö tegemiseks uut katseaega ei kohaldata.
Alates 01.07.2022 enam II pensionisamba maksuvõlga ajatada ei saa. Kõiki teisi maksuvõlgu on võimalik ajatada vanal viisil, kuid see eeldab, et II pensionisamba maksuvõlg on tasutud.
2021. aasta lõpuni kehtis Maksu- ja Tolliameti intressisoodustus, millega alandati kehtivat 0.06%-list päeva intressimäära poole võrra ehk kehtiv päevamäär on 0.03%. Alates 01.01.2022 see taastub 0.06% peale päevas.
Alates 01.01.2022 tekib võimalus vähendada käibemaksu lootusetutelt nõuetelt, kui täidetud on järgmised tingimused:
Kui kõik need tingimused on täidetud, saab müüja oma käibemaksukohustust tasumata summa ulatuses vähendada maksustamisperioodil, mil nõue raamatupidamisarvestuses maha kantakse (bilansist eemaldatakse).
Juhul kui teavitust nõude mahakandmise kohta ei ole võlgnikule võimalik esitada, kuna näiteks isik on likvideeritud ja puuduvad kontaktandmed, kellele ja kuhu teavitus saata, siis muude tingimuste täitmisel on maksukohustuslasel ikkagi õigus kasutada võimalust lootusetu võla korral oma maksukohustust vähendada.
Kui tingimused on täidetud ja maksukohustust seoses lootusetu võlgnevusega vähendatakse, kuid vähendamise aluseks olev nõue hiljem siiski osaliselt või täielikult tasutakse, siis arvestatakse see nõue vastavalt tasutud osale maksustatava väärtuse hulka sellel maksustamisperioodil, kui nõue osaliselt või täielikult tasutakse.
Kauba või teenuse eest maksejõuetuse tõttu osaliselt või täielikult tasumata jätnud käibemaksukohustuslasest ostja peab arvestama, et kui ta on arvanud osaliselt või täielikult tasumata arves sisalduva käibemaksu sisendkäibemaksuna maha ja on saanud müüjalt teavituse nõude raamatupidamises mahakandmise kohta, siis on tema kohustatud selle nõudega seotud käibemaksusumma võrra suurendama oma maksukohustust (vähendama mahaarvatavat sisendkäibemaksu) teavituse saamise maksustamisperioodil. Lootusetu nõude raamatupidamises mahakandmise korral võlgnikule kreeditarvet ei esitata.
Kui käibemaksukohustust käibemaksuseaduse § 291 alusel vähendatakse ja maksustamisperioodil tuleb vastava tehingupartneriga seotud arved käibedeklaratsiooni lisal KMD INF kajastada, peab müüja KMD INF A-osal ja käibemaksukohustuslasest ostja KMD INF B-osal deklareerima kas esmakordselt või uuesti (kui vastav arve käibe tekkimise maksustamisperioodil KMD INF-il deklareeriti) ka selle osaliselt või täielikult tasumata arve, millega seotud lootusetu nõue raamatupidamises maha kanti. Mõlemal juhul deklareeritakse arve tavapärased rekvisiidid (arve kuupäev, number, tehingupartneri andmed) ning miinusmärgiga arve tasumata osa arvulised andmed.
Alates 01.07.2022 viiakse meenemüntide maksustamise põhimõtted kooskõlla käibemaksudirektiiviga. Käibemaksudirektiivi kohaselt ei saa käibemaksuvabastust kohaldada müntidele, mida tavaliselt seadusliku maksevahendina ei kasutata või millel on numismaatiline väärtus, ehk meenemüntidele.
Käibemaksuseaduse§ 41 lõike 3kohaselt on kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügil käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel käibe maksustatav väärtus kauba ostu- ja müügihinna vahe, mis tähendab, et kehtiva korra kohaselt tuleb erikorra kasutamisel määrata maksustatav väärtus tehingupõhiselt, iga üksiku kauba müügi- ja ostuhinna vahe alusel.
Rahandusministeerium konsulteeris käibemaksukomiteega 2021. aasta teisel poolaastal. Konsulteerimise tulemusena muudetakse käibemaksuseaduse § 41 lõiget 3 selliselt, et lisatakse selles paragrahvis sätestatud erikorra rakendajale võimalus maksuhalduri nõusolekul arvutada kasutatud kauba edasimüügil maksustamisperioodil deklareerimisele kuuluv maksustatav väärtus kogu selle maksustamisperioodi jooksul edasimüüdud ja soetatud kasutatud kaupade, millele rakendatakse erikorda, müügi- ja ostuhindade vahe alusel. Seega alates 1. jaanuarist 2022 maksuhalduri nõusolekul ei pea erikorda rakendav maksukohustuslane iga edasimüüdava kauba maksustatavat väärtust eraldi määrama, vaid ta määrab maksustatava väärtuse kogu maksustamisperioodi ostu-müügi tehingute alusel. Selline maksustatava väärtuse arvutamine on põhjendatud sellistel juhtudel, kui tavaarvestus on liiga keerukas.
Alates 01.07.2022 võib kauba eksportimiseks ja importimiseks osutatav veoteenust ja sellise veoga seotud teenuseid maksustada nullprotsendilise käibemaksumääraga üksnes siis, kui teenust osutatakse otse kaubasaatjale või -saajale.
Kui seni sai II sambast võtta kogu raha välja korraga või valida eluaegse või tähtajalise pensioni vahel, siis nüüd saab välja võtta ka mingi muu summa. Selline õigus on pensioniealistel isikutel, kes koguvad raha pensionifondis või kasutavad pensioni investeerimiskontot. Seadusemuudatus hakkab kehtima 01.01.2022.
Alates 01.01.2022 tekib võimalus III samba puhul samuti fondipensioni valida. See loob võimaluse ka III samba fondidest raha mugavalt osade kaupa välja võtta. Väljamaksete kestuse ja sageduse saab igaüks ise valida. Tulumaksust on vabastatud need väljamaksed, mille kestuseks on vähemalt keskmiselt elada jäänud aastate pikkune periood.
Võetakse üle 2022. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkav käibemaksudirektiivi muudatus, millega kehtestatakse Euroopa Komisjonile ja EL õiguse alusel asutatud ametile ja asutusele COVID-19 pandeemiale reageerimiseks õigus osta 0%-lise määraga kaupu ja teenuseid ning maksuvabalt kaupu importida. Selline maksusoodustus kehtib juhul, kui kaubad on ostetud tasuta jagamiseks või teenused tasuta osutamiseks. Käibemaksusoodustust kohaldatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist.
Ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal ehk tööamps on töötuna arveloleku ajaga kattuv töötamine. Alates 1. septembrist 2020 on töötuna registreeritud inimestel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks. See võimaldab töö otsijatel uue põhitöö leidmiseni olla erialaselt aktiivne. Kuna brutotasu maksimum on seotud miinimumpalgaga, siis 2022. aastal tõuseb see 261.60 euroni (40% miinimumpalgast). Täpsemaid tingimusi vaata palun siit: Seadusemuudatused 2020.
Alates 01.10.2022 on e-Äriregistris ettevõtete kohta kõik andmed tasuta nähtavad ja alla laetavad. Kui eelnevalt tuli tasuda teenustasu, et näha ettevõtte omanikke, majandusaasta aruandeid, põhikirju jne, siis enam mitte.
01.04.2022 jõustusid vanemahüvitiste ja lapsepuhkuste korra muudatused, mille eesmärk on muuta lapsi kasvatava pere elu lihtsamaks ja paindlikumaks.
Täpsemalt saab lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt:
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused
Muudatustega nähakse ette, et käibemaksumääraga 0% maksustatakse alljärgnevad teenused üksnes juhul, kui teenus osutatakse otse kaubasaatjale või kaubasaajale:
Vastavalt muutunud Käibemaksuseadusele rakendub alates 01.07.2022 kaupade ekspordil ning impordil transporditeenustele käibemaks 20% juhul kui teenust osutatakse mitte otse kauba saajale või saatjale.